Realismi üldkokkuvõte
Realism kirjandusvooluna paigutub ajapiiridesse 1830-1870. Realistide eesmärgiks oli
kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tema tumedate ja
päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialdusteta j ilustusteta. Nii ei saanud kirjanik
piirduda fantaasiaga, vaid pidi uurima indiviidi ümbritsevat tegelikkust, eeskätt
sotsiaalset olustikku, et seda raamatutesvõimalikult tõepäraselt kujutada. Nii jõudsid
teostesse ka pahupool: kuriteod, raha- ja võimujanu, moraalilagedad tegelased.
Ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine võrdus sotsiaalsete olude kriitikaga,
seetõttu on nimetatud 19. sajandi realistlikku suunda kirjanduses ka kriitiliseks
realismiks.
Honoré de Balzac 1799-1850. "Isa Goriot" 1834-1835, "Eugene Grandet" 1833,
"Sagräännahk" 1831.
"Inimlik komöödia" on hiiglasik panoraamteos, kus kirjanik püüdis käsitleda kõiku
ühiskonnanähtusi ja kujutada kõigi ühiskonnakihtide elu oma kaasajal. "Inimlik
annaabi.ee 
