Mis on praktiline eetika
"
(Singer 1979: 1.) See lause kõlab nalja moodi, teades, kui palju on moraalifilosoofid
kõnelenud eetikast, saavutamata õigupoolest kunagi üksmeelt milleski olulises.
Ilmselt ei saa Singeri teoreetilisel viitesüsteemil olla mingit tegemist absoluutse tõe
või selge mõistmisega; parimal juhul on see tema poolt soovitud mugav abinõu.
Singer arvab, et inimesed püüavad oma tähtsaid otsuseid motiveerida. See
tähendab, et neil on kasutuselt mingisugune moraalikood, või nad on moraalsed
agendid, ning et moraal on oma loomu poolest argumenteeriv. Nüüd on küsimus
selles, milline on üldkehtiv moraalikood ja kuidas saab selle moraalikoodi
üldkehtivust tõdeda ja tõestada. Jätan siinkohal kõrvale küsimuse moraali
emotsionaalsest alusest (Mackie 1977) ja oletan Singeri järgi, et kui praktilisel eetikal
oleks pakkuda midagi huvitavat, siis on see seotud just moraalsete põhjenduste
andmisega (Hare 1981).