mitteverbaalset käitumist ehk kehakeelt. Me omandame paljud liigutused lapsepõlves. Eitava suhtumise märgiks raputame pead. Näiteks, kui väikesel lapsel on kõht täis, liigutab ta pead kahele poole, et ema ei saaks talle lusikat suhu panna. Kõige kergemini mõistetavad liigutused ongi lastel. Kui laps valetab, püüab ta kätega suud katta. Kõrvade katmine kätega või sõrmede toppimine kõrvadesse, väljendab, et laps ei taha vanemate moraalijutlust kuulata. Laps surub peopesad silmadele, kui ta näeb seda, mida ei taha. Kui lapselt midagi ära võtta, siis paneb ta käed puusa, ajab lõua ette ja suu on pärani, näidates hambaid. Sellise käitumisega püüab ta hirmuäratav välja näha. Tervitamine avab tee suhtlemiseks. Kasutatakse erinevaid võimalusi: peanoogutus, käeviibe, käepigistus ja õlapatsutus, põsemusi või kallistus. Ka lahkudes kasutame tervitamisele sarnaseid zeste.
armasta enam Elivirat ja ei taha teda. natukese aja pärast nägi Juan metsa sees mingit ehtiist ja küsis Sganarelle käest mise see on j tta vastas et see on hauakamber mille komtuur oli ehkitanud kui te ta tapsite. Nad läksidgi seda vaatama ja Juan käskil Sganarellel kutsuda kuju õhtust sööma, pika mõtlemise peale tegigi ja sai ootamatule väikse peanoogutuse läbi vastuse kuju käest . Juan keeldus seda muidugi uskumast ja lubas Teenrile peksa anda kui too oma moraalijutlust ära ei lõpeta. Kui nad olid majas istumas tul inende juurde dimance kes oli võlausaldaja ja tahtis oma raha tagasi saada , kuid juna oskas ennast asjast välja vingerdada ja pääses jälle samuyti oli ka teenril võlg. Hiljem tuli sinna isa kes hakkas junani noomima et too on hullem kui mõni lihtrahva seast inimene.Sganarelle arvas et juan olkes võinud isa välja visata sellise jutu peale.