Hitleri abilised
Siinsamas olid koolipinki nühkinud nii Ludwig Thoma kui luuletaja Hans Carossa. Viimane tuupis siin
ladinakeelseid tegusõnu nagu Roman Herzog, hilisem Saksamma liidupresident. Mis veel kui mitte
haridus oleks pidanud kaitsma inimest psüühilise allakäigu eest, mis Himmlerit ees ootas?
Himmleri ideaaliks oli ohvrimeelne ja kaine mõistusega võimuinimene, kellesuguste
kasvatamise ta enda eesmärgiks seadis. Oma alluvatele pidas ta moraalijutlusi õiglusest ja
kombekusest, samas neid vägivallatsemiseks ja massimõrvadeks sundides.
Kohmakas, kartlik ja otsustusvõimetu Himmler polnud vaimuinimene. Tema autoriteet põhines
sihikindlal sisemisel võimuihal, mitte tema veenval isiksusel. Himmler ei vajanud ametiposti kui sellist,
ta janunes võimu järele. Riigiaparaadi töö kontroll polnud see, mida Himmler saavutada tahtis. Tema
eesmärgiks oli riik, mille moodustaksid tema käe all olevad võimustruktuurid.