Tammsaare ja Gailit elulugu
juhtida huvitavale asjaolule, et enamuses käsiteldud romaanidest leidub alati üks kuju, kes ise
jääb koomika seisukohalt kõrvaliseks, kehastab teose tõsist, ideeliselt väärtuslikku poolt,
sündigu tema ümber ka missugune märul tahes. Säärane kuju on ,,Tões ja õiguses" Indrek,
hella- või sügavatundeline maapoiss, nimeliselt romaani peategelane, sest tema hingeelu
käsitellakse eeskätt; sõnakuse poolest on ta aga peaaegu statist, mingi moraalibaromeeter,
hindamispügalapuu. Tõelisteks teose peategelasteks kerkivad hoopis teised kujud - Maurus,
Karin, Kristi. Indrek on suurimaks süüdlaseks, miks Tammsaare koomilisemategi teoste
koomika pole täielik; tema segab oma puhta inimsusega kõikjal vahele ja soodustab seda, et
lõplikult Tammsaaret tuleb esteetiliste kategooriate suhtes lugeda romaanivormi segatüübi
esindajaks. Olgu ta selle eest siiski tänatud.