Kes peaks valitsema?
Siinkohal tuleb mainida kolme omavahel tihedalt seotud kriitikaliini.
Esimene keskendab põhitähelepanu üldise tahte ideele. Isegi kui vastab tõele, et väga ühtses ja võrdses
ühiskonnas saab kujundada ning suhteliselt lihtsalt kindlaks teha üldist tahet, pole tõsi, et kaasaegsed ühiskonnad
vastavad sellele ideaalile ja polegi soovitav, et vastaksid. Majanduslikud klassid pole ainus takistus üldise
tahte kujunemisele; me tunnistame ka erinevaid usundeid, meil on erinevad moraaliarusaamad ja filosoofilised
ideed ning me oleme erineva kultuurilise, etnilise ja rassilise taustaga. See nüüd küll ei tähenda, et iial ei saa
leiduda poliitikat, mis oleks võrdselt kõigi huvides: hoolimata erinevustest on meil kõigil ühesugused
põhivajadused. Kuid kui minna sellest kaugemale, siis võib tõsiasi, et me väärtustame erinevaid asju, näiteks
majanduskasvu või looduskeskkonna kaitset, viia konfliktini. Seega on paljude küsimuste puhul väga
annaabi.ee 
