Julgestusgrupp 181 (hiljem Idapataljon 658) moodustamise ettepanek tehti Eesti Vabadussõja sangarile August Vask'ele. Esimesed vabatahtlikud registreeriti Tartu näituseaias. Pataljoni suuruseks oli ette nähtud 700 meest, kuid sinna soovijaid oli mitu korda rohkem ja vastuvõtupunktis registreeriti üle 2000 vabatahtliku. Eestlased tundsid seda üksust Esimese Eesti Rahvuspataljoni nime all. Pataljon koosnes neljast kompaniist, hobu- ja mootorveokite voorist ning staabist. Ohvitsere oli pataljonis kokku 21, kellest suurem osa olid reservlipnikud, kes hiljem leitnantiteks ülendati. Pataljoni relvadeks olid põhiliselt nõukogude trofeerelvad. Oma esimest teenistusülesannet asus pataljon täitma Narva-Jamburg-Oudova vahelistel aladel. Hiljem asus Novgorodi lähistel, Volhovi jõe ääres. Augustis 1942 määrati pataljoni ülemaks kapten A. Rebane. Julgestusgrupp 182 (hiljem Idapataljon 659) formeeriti 1941. a
maksimaalsest ladustamiskõrgusest. Juhul, kui ladustatav materjal põhjustab horisontaalkoormust, leitakse see kasutates mahutite horisontaalkoormuste määramise juhiseid*). Kõik ladude täitmise ja tühjendamisega seotud mõjud tuleb võtta arvesse. (3) Tootmispindade koormus koosneb masinate, seadmete ja muude tootmiseks vajalike vahendite kaalust, samuti kraanade ja kindlaksmääratud sõiduradadel liikuvate raskete mootorveokite jms. kaalust. Tõste- ja transpordimasinate kaalu ei tohi modelleerida ühtlaselt jaotatud koormusena, vaid tuleb määrata täpsemalt. (4) Koormused kasutuspiirseisundi arvurusteks määratakse lähtudes ekspluatatsioonitingimustest ja konstruktsioonidele esitatavatest nõuetest. Projekteerimise alused 52 7. Katused 7.1 Liigitus (1) Katused jagatakse sõltuvalt nende võimalikust kasuskoormusest järgmistesse gruppidesse:
annaabi.ee 
