Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel
Enamus
uuringuid on näidanud, et stimulatiivne muusika suurendab südame löögisagedust, sedatiivne
muusika aga vähendab. On täheldatud, et muusikat kuulates vererõhk muutub, kuid need
muutused on väga individuaalsed. Paljudes uuringutes on leidnud kinnitust tõsiasi, et
stimulatiivne muusika suurendab ja sedatiivne muusika vähendab hingamissagedust. Samuti
on leitud, et inimesel on kalduvus hingata muusika rütmis. Muusika toimet muskulaarsetele ja
mootorsetele reaktsioonidele on uuritud peamiselt elektromüograafi (EMG) abil saadud
mõõtmistulemusi kasutades ning jälgides kehalist tegevust. On leitud, et stimulatiivne
muusika suurendab muskulaarset aktiivsust ning tänu sellele pikenevad lihaste tööl põhinevad
tegevused muusikat kuulates. Samuti on leitud, et nii rütmika instrumentaalse muusika kui ka
relaksatsioonimuusika kuulamisel on lihased lõdvestunumad kui vaikuses.
(Pehk, A. 1999)
10
1.5
annaabi.ee 
