Motokross ja selle areng Raplamaal
omaaegsest ajalehest „Ühistöö“. Materjali põhjal võib teha järelduse, et Raplamaal oli
motokrossis kaks suurimat ja põhilist tegevuspaika Järvakandi ja Kuimetsa.
Kuimetsas oli kolhoos, mis toetas sealset motospordi tegevust ning Järvakandis oli
olemas ALMAVÜ-le kuuluv spordiklubi, mis teotas sealset mootorispordi tegevust.
1921. aastal pandi alus Eesti organiseeritud auto- ja mootorispordile tolle aegsel
„Kalevi“ spordiväljakul. Kakskümmend aastat hiljem, kui mootorrattas oli jõudnud
Eestisse, hakkasid esimesed mootorrattad jõudma linnast maale, nii olid ka need
jõudnud Järvakandi töölisalevisse. Algselt olid mootorrattad ainult lõbusõiduks, aga
mõne aja möödudes avastati, et see on ka hea sportimisvahend ning nii võtsidki
esimesed entusiastid sellest mõttest kinni ning hakkasid võistlusi korraldama. Algul
koosnesid need vigursõidust ja kiirusvõistlusest staadionirajal, kuid kui tehas ostis
annaabi.ee 
