Viljandi
pandi alus mõttele luua Eesti Kirjameeste Selts. 1869. a. loodi Viljandis laulu- ja mänguselts Koit,
mis paistis silma oma rahvusliku meelsusega. 1878. aasta märtsil hakkas C. R. Jakobson Viljandis
Tartu tänaval välja andma ajalehte Sakala, millest sai lühikese aja jooksul loetavaim ajakirjandus-
väljaanne eestlaste seas.
1897.a. sai linn kitsarööpmelise raudtee. 1890. asutati tikuvabrik, 1912 linavabrik ja piimaühistu,
hiljem on Viljandis ehitatud isegi puri- ja mootorlennukeid. Viljandi oli üks esimesi linnu Eestis,
mis sai 1911. aastal veevärgi ja kanalisatsiooni vana veetorn kui linna üks sümbolitest on
kasutusel täna vaatetornina.
1930-ndail aastail hakati pöörama suurt tähelepanu linna heakorrale ja Viljandi kui suvituslinna
arendamisele. Suure panuse linna arengusse andis legendaarne August Maramaa, kes oli esimese
Eesti iseseisvusajal linnapea ametis ligi 16 aastat.
Nõukogude ajal paiknes Viljandis dessantvägede eriüksus
annaabi.ee 
