........................6 3.3 KOMBINEERITUD REGULEERIMISEGA KLAPP-KÕRGSURVEPUMBAD........................7 4. DIISELMOOTORI PIHUSTID......................................................7 5. PIHUSTITE TÖÖ KONTROLL JA REMONT....................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:...........................................................10 2 1. Mootorlaeva kütusesüsteem ja selle osad Kaasaegsetel mootorlaevadel kasutatav vedelkütus võib olla kas kerge diiselkütus või raske kütus. Vastavalt kasutatavale kütusele peab laev olema varustatud kütusesüsteemide ja süsteemide juurde kuuluvate seadmetega, mis tagavad kütuse võtmise laeva mahutitesse, selle säilitamise, transportimise ühest mahutist teise ja äraandmise laevalt. Kütuse laevale võtmiseks ja varude säilitamiseks on laev varustatud suurte kütuse põhjatankidega
Ennem käivitamist tuleks pump täita veega. Surve poole kraan peaks avatudolema, sest kui ei ole siis võib pump süsteemi lõhki suruda.Hüdrauliliseks löögiks nimetatakse vedeliku rõhu äkilist suurenemist torustikus. See võibolla tingitud voolava vedeliku inertsist ja seadme liikuvate osade inertsist.Kolbpumbal on hüdraulilise löögi leevendamiseks olemas paisupaak. 69.Nõudmised laevamotoristile ja tema ülesanded. laeva motorist peab... Kõikidel mootorlaevadel, olenemata peamasina võimsusest, võib motoristina töötada vähemalt 16a arstliku komisjoni läbinud kodanik, kes on lõpetanud laevamotoristi õppekursuse, kellel on laevamotoristi tunnistus ja nõutav meresõidupraktika. Motorist peab: 1.Pea- ja abidiislite ehitust, süsteeme, elektriseadmeid, oskama neid hooldada, ekspluateerida ja remontida. 2.Seisma masina käigu- ja seisuvahti vastavalt kinnitatud graafikule. Saama aru masinavahti
erinev. Otstarbe järgi liigitatakse laeva aurukatlaid pea- ja abikateldeks. Peakatelde otstarve on laeva peaaurujõuseadmete – peaturbiinide või peaaurumasinate tööks vajaliku auru tootmine käikuvuse tagamiseks. Seega on peakatlad ainult aurulaevadel. Abikatlad on ette nähtud laeva soojatarbijate ja auruga töötavate abimehhanismide varustamiseks auruga. Aurulaevadel abikatlad tavaliselt puuduvad, kuid mootorlaevadel saavad olla ainult abikatlad. Teatud laevatüüpidel, kus auruvajadus on eriti suur nagu nt. naftatankerid, kus auru kasutatakse lasti soojendamiseks, lastitankide pesuks ja aurutamiseks, 1 suure võimsusega turbopumpade ja turbogeneraatorite käitamiseks, ei erine abikatlad oluliselt auruturbiinlaevade peakateldest. Konstruktsiooni järgi on katlad väga erineva ehitusega, kuid kõige põhilisema tunnuse