Motokross ja selle areng Raplamaal
1945. aastal
24. juunil peeti juba esimesed võistlused kiirenduses ja seda 1 km distantsil. Kuu
aega hiljem korraldati võistlusi juba Tallinna hipodroomil ning sama aasta sügisel
osalesid Eesti sõitjad Moskvas esimestel üleliidulistel võistlustel. Järgnevad aastad
kulgesid Eesti motoradadel suhteliselt rahulikult ja alles 1960-aastatel hakkas
suurem tegevus uuesti peale (Kaldmaa, „Krossirajal“ lk 9).
1960. aastaks oli Eesti mootorisport hoogsasti arenenud ja areng jätkus ka edaspidi.
Selleks ajaks oli motoklubide võrguga ühinenud kõik linnad ja rajoonid. Samal ajal
loodi rajoonidesse „ALMAVÜ“ tehnikaspordiklubisid, mille põhiline ala oli
mootorisport. Krossi aga arendas jõudsasti edasi sel ajal juhtivaks spordiühinguks
kujunev „Jõud“, seda sellepärast et nelja aastaga olid maanoored asutanud 16
motoklubi, kus tegutses üle 600 inimese. Majandite jõukuse kasv võimaldas uutele