Klassikaline saksa filosoofia
Kuidas põhjendab kõlbluse võimalikkust Kanti „teoreetiline filosoofia”?
Teoreetilist tunnetust saab käsitleda loodus ehk ajalis-ruumiline sfäär. Looduses on kõik
allutatud paratamatusele ehk moraal pole võimalik seal. Ajalis-ruumiline sfäär, seal on
eelnevalt olnud mingi teine sündmus. Siinkohal peab olema vaba loodusseadustest. Uus
põhjuse mõiste sisse toodud. Kausaalsus ei tulene siis põhjustest, vaid motiividest. Tahe
eristab motiive ja otsustab selle üle, mis mootivit lähtuda.
Milline tähendus on vabaduse transtsendentaalsel ideel Kanti teoreetilises filosoofias?
Eristus „asjad iseendas“ ja „nähtumuste vahel“, et luua koht vabadusele, et moraali käsitleda.
Nähtumus ja teiselt poolt asi iseendas (nende vahel on piir). Nähtumuste puhul alluvad kõik
asjad loodusseadustele. Loodusseadused omakorda tulenevad subjektist. Ehk asi iseendas
võiks olla loodusseadustest vaba – ei saa öelda, et nii on, aga see on võimalus. Nähtumus-
annaabi.ee 
