Eesti uusima aja ajalugu
1836. aastast võis tööstusettevõtteid asutada vaid majandusministeeriumi loal, kes
võis neid ka sulgeda. Turu üle oli täielik kontroll.
Mitmed riigiettevõtted kujundati ümber aktsiaseltsideks, kille aktsiaid jagati
majandusministeeriumi kõrgemate ametnike vahel.
Ka jäid erakorralides subsiidiumid põllumajandusele. Nt rukki ja nisu sisseveo monopol
kuulus riigile ja valitsusel oli õigus osta taludes ülejäänud vilja kokku. Soodne talunikele
(kasum), kehvem ostjaile. Subsiidiumid moosuatsid 15% riigi eelarvest.
Suurenes ka riigi osalus eraettevõtetes. Riik monopoliseeris täielikult toiduainete väljaveo.
Maal tehti algust traktorijaamade, remonditöökodade jne rajamisega. Ilmnesid mõningad
plaanimajanduse elemendid. Loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid, instituute,
koostati perpektiivplaane teatud majandusharude edendamiseks jne.
Senisest suuremat tähelepanu pöörati tööstusele, suurenes tööstusettevõtete arv ja üldse oli
see väga kiiresti arenev haru.