nõukogude aja söömingult. Kellel võimalik käisid ka marjul ja tegid ka moose. Kõige töömahukamad, aeganõudvamad ja ilmselt ka vastutusrikkamad olid süldi, verivorstide ja maksapasteedi tegemine. Nende tegemist pidi alustama varakult ja need ei tohtinud kindlasti nõukogude aja laualt puududa. Nõukogude peolauad nägid alati välja väga rikkalikud, eelroana võis leida peolaualt puljongit ja pirukat. Pirukad olid reeglina õlis küpsetatud liha- riisi pirukad. Õlis küpsetati ka moosipalle. Laual oli alati palju salateid. Salatitest olid laual alati kartulisalat, rosolje ja seenesalat. Salatid valmistati tavapärasel klassikalisel moel. Majoneesi ei olnud reeglina saada, seda tehti ise. Põhikomponentideks munakollane ja sinep. Lisati õli, äädikat ja soola. Rosolje asemel pakuti paljudes peredes kihilist peedi-heeringasalatit, mida hakati kutsuma kasukaks. Sült ei puudunud kunagi nõukogude aja pidulaualt, mille kõrvale käis kindlasti ka äädikas ja sinep
Pargis nägi ta kahtlast meest, kellel paistis käsigranaat põues olema. Rainer väga ehmatas ja oli kindel et see on põuepommar. Ta läks nii kiiresti ja nähtamatult kui võimalik sealt ära. Terve järgneva päeva mõtles ta sellele mehele, miks küll oli tal see käsigranaat ja kas ta tõesti tahtis iseendaga lõpetada. Kuid Rainer tahtis neid halbu mõtteid peletada ja läks restorani "Hõrgutavad toidud" moosipalle sööma. Tema arvates olid selles restoranis parimad moosipallid üldse. Tavaliselt sööb ta kodus ühepajatoitu, mille vastu oli ta juba allergiline. Peale restoranis käiku läks ta tööle. Tol päeval polnud kontoris palju tööd ning mees otsustas televiisorit vaadata. Sealt tuli parajasti saade, kus räägiti eskimode elust. Rainer teadis, et eskimod elavad igludes. Aga ta ei suutnud ette kujutada kuidas saaks elada sellises majas nagu iglu
annaabi.ee 
