Mõistatused
talderilderalderalt (voki osad); Tuurami, luurami, keerame krampali, karlittu kadaka pussu (lõnga
haspeldamine); Eest lööb iitu, tagast lööb taatu, ümber uksepiita, rabareinu rantsu
(kangakudumine); Tiirutimid-taarutimid, nahkatupe toorutimid ((nahk)püksid).
Vist kõigist kõige absurdsem ja hämaram on aga idaeestilise levikuga mõistatus, mis tähendab
enamasti vorstitegemist või ka siga. Toome sellest näiteks paar Põhja- ja Lõuna-Eesti varianti:
Moosemolk, eevestelk, ise kõrr ja röövestölk (MMg); Muista muisumulku, muisumulku, teivastölki,
kürvä-kärvä küünästölki (Jõh); Eesenelku, poosenpolku, esi teeb meil röövliauku (Ote); Muidu
musta, teeven testa, esi ülpäb lääbermulk (Nõo).
Ebasõnad ja libanimed pole midagi eesti mõistatustele ainuomast. Neid tuleb päris rohkelt ette ka
soome, karjala, isuri ja vadja ainetes, samuti läti repertuaaris.
Mõistatus esitatakse tihti nn. mõistatamisvormeli saatel