Harjumaa loodusgeograafia
Eesti pinnamoe kujunemises on suurt osa etendanud mandrijää. Viimane Weichseli
jääaeg algas umbes 110 tuhat aastat tagasi. Aeglaselt edasiliikuv jääliustik kulutas ja lihvis
enda all olevat pinda, tekitades mitmesuguseid kulutusvorme. Enim on mandrijäätekkelisi
pinnavorme Lõuna-Eestis, kus on tänu sellele võrdlemisi künklik pinnamood, mis kujunes
viimase jääaja lõpul.6 Põhja- Eestis
Põhaja-Eesti lavamaadel on enam mooreentasandike, mis tekkisid liustikujää
korrapärase taandumise tagajärjel, liustikusulavee-alade all, jättes maha ühtlase ja õhukese
kattena moreeni. Moreeni paksus võib kohati ulatuda kuni 10 meetrini. Moreen sulas
mandrijää seest välja. Mandrijää jättis maha ka arvukalt rändrahne, mida leidub just kõige
enam Põhja- ja Lääne-Eesti rannikul.7
Kogu Eesti rannikuala on kerkinud juba viimased 10 000 aastat, tõustes igal aastal
mõne millimeetri võrra. Kõige enam kerkib maa loodeosa
annaabi.ee 
