Rakendusfilosoofia
Analüütiline filosoofia näib
olevat sisemiselt võimetu neid mõjusid kahtluse alla seadma.
Segases identiteedikriisi olukorras on omal kohal vaadelda analüütilist filosoofiat ajaloolis-kriitilises
mõttes.
Proovides aru saada analüütilise liikumise eripärast on siiski kasulik veidi lihtsustades asetada
analüütilise filosoofia sünd kindlasse kohta ja aega-sajandivahetusse Cambridgei- ja vaadelda selle
rajajana kaht suur eeskuju:Bertrand Russelli ja George Edward Moorci.
Võib öelda, et Russelli eesmärgiks filosoofias oli tõe kindel teadmine. Teda võib võrrelda
Descartesiga. Descartesi kombel nägi ta algul matemaatikas kindluse paradigmat.
Russelli kindla teadmise otsing viis ta loogika juurde.
Russell otsis kindlat teadmist, aga Moore mitte. Ta arvas, et see on tal juba olemas.
Nii Russell kui Moore on iseloomustanud oma filosoofilist meetodit kui „analüüsi“. Russell oli ilmselt
esimene, kes rääkis „loogilis-analüütilisest meetodist“.
annaabi.ee 
