Kersti Merilaas
jutlustajaks oli Evald Mänd, kes luges noore Kersti luuletusi, millest mõnigi jõudis E.Männi
vahendusel ajakirjaveerkudele.
Hiljem kohtus Merilaas Jakob Liiviga, kellele ta näitas enda lauasahtlivärsse ja Liiv käskis tal
kindlasti kirjutamisega edasi tegeleda
13. juulil 1935. aastal kirjutab Evgenia Moorberg Rakvere linnavalitsusele kaks avaldust
eesnime ja perekonnanime muutmise asjus, põhjuseks nime võõrkeelne kuju. Nii sai Eugenia
Moorbergist Kersti Merilaas. 1936. aastal abiellub ta kirjanik August Sangaga. Samal aastal
hakkab vabakutseliseks kirjanikuks. Algab intensiivne kirjutamiseaeg.
.
II KERSTI MERILAASI LOOMING
2. 1 Kersti Merilaasi nooruslooming
Kersti Merilaasi nooruslüürika on valdavalt realistlikku põhitüüpi, eelistab lihtsaid klassikalisi
vorme, sundimatut metafoorikat ja loomulikku, kõnekeelele lähedast sõnastust.
5