Formaalsed lähenemised keeleteaduses
vahel heliliselt, mõni mitte, aga see ei muuda sõna tähendust. St eesti keeles ei ole d ja t erinevad foneemid, vaid on
allofoonid. Võib küll leida sõnapaare, nagu "lagi" ja "laki", kus kirjapildi järgi tundub, et g ja k (või d ja t) on erinevad
foneemid (eristavad ju sõnade tähendusi), aga tegelik vastandus on üksikklusiil vs. geminaatklusiil, st transkribeeritakse
[laki] ja [lakki] vastavalt.
3. Silbistruktuuri erinevad esitusviisid
· Moorade abil
Silbi algus pole kunagi omaette mooraga seotud, aga tuum on alati mooraga seotud, kooda võib olla mooraga seotud. Kui
kooda on omaette mooraga seotud, siis on raske silp. Raske silp on 2-mooraline. Kerge silp on 1-mooraline.
4. Moorateooria (moora ja hääliku pikkus, silbi kaal)
Moora pikkus:
· 2 moorat = pikk + raske silp
· 1 moora = lühike + kerge silp
Hääliku pikkus:
Kooda kadudes jääb moora vabaks ja see ühineb eelneva vokaali, vokaal pikeneb