Elektriajamid
erinevad ja seepärast tähistatakse nad ka erinevalt. Vastavalt Tf1, mis on esikülje ehk
frondimoonutus ja Tf2 mis on tagakülje ehk langumoonutus. Kui on probleeme
küljekestuste määramisega tingituna impulsi kujust määratakse need kestused tasemete
0,1 ja 0,9 vahel. Teiseks moonutuse liigiks on impulsi horisondi langus. Selle toimel tekib
impulsi horisontaalsel osal langus. See on seotud mitte piisava sagedusriba alumise
piirsagedusega ja teda nim. ka madalsagedus moonutuseks. Elektroonika seisukohalt on
impulssignaalide asukohalt 2 probleemi. Esiteks kasutatakse enamasti transistoride lüliti
reziimi kus impulsi kestel on transistor küllastuses. Impulsi lõppedes aga tekib
hilistumine, sest transistori küllastusel koguneb baasi suurel hulgal lanegu kandjaid ja kui
emittersiire suletakse jätkub nende liikumine kollektorisse ning transistori sulgumisel
tekib kollektropinges võrreldes sisendpingega hilinemine. Selle hilinemise kestus on