V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
pool platsil näha võis. Seda nimetati kurjategija «keerutamiseks».
Nagu siit näha, ei pakkunud Greve'i platsi häbipost hoopiski seda lõbu pealtvaatajaile mis
Keskturu häbpost. Ei olnud siin keerulist arhitektuuri ega monumentaalsust, ei katust
raudristiga ega kaheksatahulist
217
läbipaistvat tornikest, ei hapraid sambakesi, mis üleval katuse all laienesid akantuste ja
lilledega kapiteelideks, ega kimääride ja moonutiste vormi vihmaveetorusid, ei puunikerdusi
ega peeni sügavalt kivisse raiutud skulptuure.
Siin tuli rahul olla nelja kivitükkidest laotud küljega ühes kahe liivakivist külgkaitsega ja
selle kõrval viletsa, nigela, lihtsast kivist võllaga.
Gooti arhitektuuri armastajaile oleks see vähe lõbu pakkunud. Tõsi küll, keegi ei tundnud
ehituskunsti vastu vähem huvi kui need keskaja vahvad päevavargad ja häbiposti ilu või
inetus jättis neid külmaks.