Ekspressionism 12. klassile
katastroofi (maailmasõjad).
Ekspressionistlikud jooned kunstis:
1) Sünged (porised) värvid või karjuvad, lausa kriiskavad värvid
2) Tasakaalustamata või nihkes kompositsioon
3) Moonutatud figuurid ja vormid, samas rõhutati just kontuure
4) Hakati kujutama mass-inimest, üksik inimene suure massi keskel, oma tunnetega üksi, sünges
olekus, tuima ilmega või hoopis näota kujuna
5) Sageli esineb moonutatust, et olla väljendusjõulisem, ekspressiivsem
6) Armastus pole romantiliselt idealiseeritud, vaid sõge võimuvõitlus naise ja mehe vahel, mis toob
kaasa ängistuse.
Muusikas tekkis ekspressionism samuti 20. saj algul, üks varasemaid ilminguid oli Straussi “Salome”
(1905) ja „Elektra” (1909) ja isegi Mahleri hilised sümfooniad, nt 9. sümf (1909). Valdavaks sai siiski alates
1910ndaist, eelkõige Uus Viini koolkonna Schönbergi, Bergi ja Weberni loomingus.