Kõne, eestikeele kadumine
milliseid pole tegelikult Eesti keeles olemaski.
Peale selle olen kuulnud ka, et on tekkinud vastuolud vanematega. Leitakse et lastel
pole enam vaja õppida kirjatehnikat nii hoolikalt, kuna mõeldakse et niikuinii pole
seda tulevases elus väga vaja. Kuigi enamus tööd ja koolitööd käib tõesti arvuti teel,
leian et siiski on vajadus õpetada lastele korralikku kirjatehnikat, et arendada käekirja
ja käte osavust.
Väga oluliseks Eesti keele moonutajaks on veel ajakirjandus, mis on samuti internetti
kolinud. Enam ei tellita koju palju lehti koju ja Interneti artiklid pole alati koostatud
kõige parema õigekirja reeglite põhjal. Kuna niipalju inimesi loeb seda, ja loeb seda
korduvalt päevast päeva, jääb see meelde ja hakkab moonutama Eesti keele
õigekirja. (näiteks kui kirjutatakse kooli nimi Mart Reiniku Gümnaasium väikese
tähega gümnaasium, siis mingi aja pärast võib olla selline kirjaviis õigem.
annaabi.ee 
