´´ ´´Nii et sa teadsid seda juba kohe algusest peale. See on lihtsalt petmine ja pealegi, kui kaua kavatsed sa tema käest kinni hoida?´´ päris Ann Jim lasi käe lahti ning punastas natuke ja siis karjus järsku üks mees talle näkku. ´´Hei! Sa eraldasid meid meie sõpradest´´ pahandas mees. ´´Kas te olete sõbrad... kui nii siis ma võin oma koha teile anda´´ üritas Jim ennast sellest olukorrast välja saada. ´´Ei, vahet pole ja pealegi me ei peaks segama Moonikat ja Viljot´´ vastas Päive. Sellal kui Jim ikka oma mõtetes oli jõudis sõit juba kohale ja Ann tiris teda ning viis Jimmi ühte esimestesse istumispinkidesse. Kui nad olid istunud trügisid mingid mehed mustas rahvast mööda ning istusid kõige tagumatesse pinkidesse. Üks neist oli paks ja hoidis kohvrit käes ning teine oli pikkade juustega ja kõhnemat kasvu. Jim tõmbas turvavöö endale peale ning hakkas edasi rääkima. ´´Kas sa teadsid
Klass oli algul segaduses kuid siis kui kõik rõõmust ,,Jaaa!!!" kriiskasid, asus õpetaja juba oskuslikult klassile silmapetet tegema. Mis tal ilmselgelt ka välja tuli, klass aplodeeris, õpetaja kummardas tänulikult. Või siis näiteks kuidas selle asemel, et küsida õpilaselt tema nime, genereeris ta kohapeal välja nime Moonika, ning teisele õpilasele Eliisabet. Meil ei käinud klassis ega paralleelis ühtegi Moonikat ega Eliisabeti :D. Kindlasti ei unusta ka Martin ära seda hetke, kui sai sõbraga kahepeale tunnikas tehtud, 1:1-le vastustega, ning üks töö tuli ,,2", aga teine ,,5", seda mitte ainult keemias, vaid ka eesti keele tunnis (ka Ukule meenub sarnane olukord tema suhtes) :D. Ilma, et õpetaja oleks töö käigus seda reaalselt tähele pannud. Siis näiteks paari nädala möödudes kontrolltööst tundis klass juba huvi, millal hinded teada saab. Küsides siis Sultsilt, et
annaabi.ee 
