*tsentraalaksonomeetria 2)telgede moondetegurite vahekorra alusel: *isomeetriline e võrdmõõduline (isomeetria- mx=my=mz)- ristisomeetria, kaldisomeetria *dimeetriline e kahemõõduline (dimeetria- mx=mz; mxmy)- ristdimeetria, kalddimeetria *trimeetriline e kolmemõõduline (trimeetria- mxmymz) risttrimeetria, kaldtrimeetria Moondetegur- lõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu enda suhet nimetatakse lõigu moondeteguriks. Taandatud moondetegur tähendab suurendatud moondetegurit. Ristisomeetria: on ristprojektsioon, kus teljestik on kujutise saamiseks paigutatud ekraani suhtes võrdkaldeliselt. (nurgad telgede kujutiste vahel on 1200). Ristdimeetria: on ristprojektsioon, kus teljestiku kujutamisel kaks telge asetsevad ekraani suhtes võrdse nurga all. Objektist saadakse 1,06 korda suurendatud kujutis. Aksonomeetrilise kujutise tuletamise käik: 1.objekt seotakse ruumilise ristteljestikuga, mille tulemusel objekti iga punkt saab endale kindlad koordinaadid. 2
avanevad lisavõimalused seadistamisteks. Moondetegur – objekti projektsiooni ja objekti tegeliku suuruse suhe; näiteks risttahuka-kujulise objekti servade pikkused on X-, Y- ja Z-telgede suunas vastavalt 16, 24 40 mm. Kui nüüd selline objekt sisestada teise joonisesse (või ka samasse) selliselt, et nende servade pikkusteks on telgede suunas vastavalt 24, 36 ja 60 mm, siis kõikide telgede suunaline moondetegur on 1.5. Moondetegurit asemel võib kasutada ka mõistet suurendustegur. Sama risttahukat võib aga sisestada ka nii, et pikkus X- telje suunas 32 mm, Y-telje suunas 72 mm ja Z-telje suunas 160 mm, siis on moondetegurid iga telje suhtes erinevad ja omavad vastavalt väärtusi 2, 3 ja 4. Mõõtmestamismoodus (Mõõtmestamisstiil) – mõõt-, distants- ja abijoonte ja kujundite ning tekstikujunduste valik ning vastastikuste asendite kogum
annaabi.ee 
