Nii taimede kui ka loomade embrüonaalne areng allub biogeneetilisele reeglile. Selle kohaselt meenutab arenev embrüo oma evolutsiooniliste eellaste looteid. Alles embrüogeneesi hilisesmas järgus kujunevad välja liigile iseloomulikud tunnused. Inimese lootel algab esimise paari arengukuu jooksul enamiku elundkondade areng. Et mitte saada väärarenguga last, tuleb sel perioodil erilise hoolega järgida tervislikke eluviise. Lootejärgne areng võib toimuda loomariigis atseselt või moondeliselt. Viimane jaguneb omakorda veel täis- ja vaegmoondeks. Sünnijärgses arengus läbitakse juveniilne elujärk, sigimisvõimeline periood ja vananemisperiood. Iga organismi vananemise algus ja eluiga on määratud geneetiliselt, kuid seda võivad mõjutada ka keskkonnategurid. Inimesel eristatakse kliinilist ja bioloogilist surma. Bioloogiline surm saabub esmaabi puudumisel hiljemalt viis minutit pärast kliinilist surma. Koos bioloogilise surma saabumisega kaob võimalus inimesi elustada.
mitmed ravimid, alkohol, teised narkootilised ained ja olmemürgid, aga ka raseda haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni. Kõik see tuleneb asjaolust, et paari esimese raseduskuuga kujunevad välja kõigi elundkondade algmed. Seega peab last ootav ema esimeste raseduskuude jooksul erilist tähelepanu pöörama tervislikule eluviisile. 5. Kuidas toimub lootejärgne arenemine? Lootejärgne areng võib toimuda loomariigis otseselt või moondeliselt. Viimane jaguneb omakorda täis- ja vaegmoondeks. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium. 6. Nimeta ja iseloomusta lootejärgseid eluetappe. Lootejärgses arengus eristatakse noorjärku e
Sugulises paljunemises pole järglased geneetiliselt identsed Mittesugulises paljunemises toimub kiire areng, sugulises evolutsiooniline VI Ontogenees Täismoone- muna-vastne-nukk-valmik, liblikalised, kahetiivalised, mardikalised Vaegmoone- muna-vastne-valmik, putukad (näiteks rohutirts, tarakan, lutikas), ainuõõssed, ussid, vähid, kahepaiksed, enamus kalad Postembrüogenees- lootejärgne areng, loomadel võib toimuda otseselt (vastsündinu omab liigikaaslastele omaseid tunnuseid) või moondeliselt (täismoone, vaegmoone) Vananemine- on määratud geenidega ning seda mõjutab keskkond Telomeer- ülesanne kaitsta kromosoomi otsi kahjustuste eest Surm- kliiniline (hingamine ja süda on seiskunud) või bioloogiline (ajurakud on liiga kaua hapnikuta (3min)) Hermafrotiitide näiteid: kaanid, vihmaussid, viinamäetigu Lahksuguliste näiteid: kalad, imetajad, linnud Partenogeneesid: komodo varaanid, vähilaadsed, mesilased
Biogeneetiline reegel inimene lootena kas kala või linnu moodi. Lootelise arengu käigus läbib organism eelajaloolisi etappe. Rasedusekestvus on 40 nädalad plus/miinus mõned nädalad. Tabel lehekülg 122 tabel pähe. Organismide lootejärgne areng Seda saab jagada kaheks: 1) otsene areng sarnaneb vastsündinud üldplaanilt oma vanematega 2) moondeline areng erineb vastsündinud täiskasvanud organismist. Muutub täiskasvanu organismi sarnaseks läbi vaheetappide. Moondeliselt arenevad konnad, kalad. Moondeline areng jaguneb veel ise: a) täismoondeline areng putukad, liblikad: nende munast väljub vastne (ussike) toitub kasvab ja varsti peab see vastne nukkuma. Seda iseloomustabki nukustaadium. Kui see nukustaadium on läbi siis tuleb ilus valmik b) vaegmoondeline areng prussakas: on samuti muna ja vastne, aga nukustaadium jääb ära. Juveniilne staadium noorstaadium
Ta toitub, kasvab ning mõne aja möödudes nukkub. Nukul aktiivne elutegevus puudub ning tihti kaasneb nukuperioodiga ebasobivate keskkonnatingimuste üleelamine. Nukukestast väljub valmik. Täismoondeliselt arenevad näiteks liblikad. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium. Vastsündinu erineb küll alguses kuid kõik muutused toimuvad järk-järgult aktiivse elutegevuse käigus (putukatest arenevad vaegmoondega nt rohutirtsud, prussakad ja lutikad). Selgrootsetest arenevad moondeliselt kahepaiksed ja enamik kalaliike. Näiteks rohukonn ( munast väljub kulles, kes meenutab pigem kala kui konna, tal on pikk saba jäsemed puuduvad ja ta hingab lõpustega, süda on kaheosaline ja esineb ainult üks vereringe. Mõne aja möödudes tekivad kullesel tagajalad, seejärel esijalad. kullesel kulub viljastumisest kuni konnaks muutumiseks 2-3 kuud) 15. Lootejärgse arengu etapid eristatakse noorjärku ehk juveniilset staadiumi ja generatiivset staadiumi, nendele järgneb
● Lahksuguline: emas- ja isassugu. (nt. kalad, kahepaiksed, linnud, imetajad) ● Partenogenees: järglane areneb viljastamata munarakust, kus haploidne munarakk kahekordistab oma pärilikkuse aine (nt. mesilane, lehetäi) Ontogenees ..organismi areng tema tekkest kuni surmani. Ontogeneesi etapid: 1) Embrüogenees - loote areng 2) Postembrüogenees - lootejärgne areng; kas otseselt (vastsündinu omab kõiki vanema tunnuseid) või metamorfoosiga (moondeliselt). Täismoone: muna → vastne → nukk → valmik (nt. mesilane, liblikas, sipelgas) Vaegmoone: muna → vastne → valmik (nukkumist ei toimu, nt. prussakas, termiit, kiil, rohutirts, konn) Postembrüogeneesi jagunemine: 1) Juveniilne (e. noor-) järk: kasvamine, areng, õppimine (nt. linnulaul, rääkima õppimine). Lõppeb puberteediga. 2) Generatiivne (e. paljunemisvõimeline) järk: eesmärk maksimaalselt paljuneda, tagada järglaste
Nii taimede kui ka loomade embrüonaalne areng allub biogeneetlilisele reeglile. Selle kohaselt meenutab arenev embrüo oma evolutsiooniliste eellaste looteid. Alles embrüogeneesi hilisemas järgus kujunevad välja liigile iseloomulikud tunnused. Inimese lootel algab esimese paari arengukuu jooksul enamiku elundkondade areng. Et mitte saada vääraarenguga last, tuleb sel perioodil hoolega järgida tervislikke eluviise. Lootejärgne areng võib toimuda loomariigis otseselt või moondeliselt. Viimane jaguneb omakorda täis- ja vaegmoondeks. Sünnijärgses arengus läbitakse juveniilne elujärk, sigimisvõimeline periood ja vananemisperiood. Iga organismi vananemise algus ja eluiga on määratud geneetiliselt, kuid seda mõjutavad ka keskkonnategurid. Inimestel eristatakse kliinilist ja bioloogilist surma. Biloogiline surm saabub esmaabi puudumisel hiljemalt viis minutit pärast kliinilist. Koos bioloogilise surma saabumisega kaob võimalus inimese elustamiseks. 6.PÄRILIKKUS:
annaabi.ee 
