"Väike prints" Antoine de Saint-Exupery
.." pomises väike prints üleni punastades.
"Hm! Hm!" kostis seepeale kuningas. "Siis ma käsin sul vahel haigutada ja vahel ..."
Ta pobises veel natukene ja paistis pahane olevat.
Kuningas pidas kõige tähtsamaks seda, et tema autoriteeti austataks. Ta ei kannatanud
sõnakuulmatust. Ta oli piiramatu ainuvalitseja. Aga kuna ta oli väga hea, siis andis ta ainult
mõistlikke käske.
"Kui ma käsiksin üht kindralit," lausus ta ladusasti, "et ta ennast merelinnuks moondaks, ja kui
see kindral minu sõna ei kuulaks, siis poleks see mitte kindrali süü. See oleks minu süü."
"Kas ma tohin istuda," küsis väike prints kartlikult.
"Käsin sul istuda," vastas talle kuningas ja tõmbas majesteetlikult oma hermeliinmantli hõlma
natuke koomale.
Väike prints oli aga väga hämmastunud. Planeet oli imepisike. Mida see kuningas küll
valitseda võis?
"Teie kõrgus, " ütles ta kuningale, "andestage, kui ma teilt midagi küsin ..."