Sõjandus
Suur osa neist
paigutati linnade kaitseks garnisonidesse (garnison on ühe asula või ka muudes
määratud piirides alaliselt või ajutilselt paiknev väeüksus) nt Rootsil oli 30-
aastase sõja lõpul Saksamaal 127 garnisoni. Järjest raskem oli selliseid vägesid
varustada toidu ja muu vajalikuga. Nt 60 -tuhande meheline armee tarbis iga
päev 45 tonni leiba, 180000 liitrit õlut ja 2500 tonni looma liha. Ehkki armeedega
oli kaasas tohutud moonavoorid, oli võimalik kaasa vedada vaid mõne päeva
varu. Seetõttu hakati toiduvaru muretsema kohapealt. Enamik valitsusi kulutas
sõjapidamisele rohkem kui 50% riigieel- arvest.Vene tsaari Peeter I kulutused olid
veelgi suuremad, ulatudes 1705. Aastal koguni 95% eelarvest.
Kuidas sõda peeti?
Varauusaegne sõda oli pikaajaline sõda, kus vastasele tugevat lööki anda oli
keeruline. Väejuhid hoidusid lahingust(Noobid) kuna lahingu tulemus oli
ettearvamatu
annaabi.ee 
