Linnamüür
meetrini ja mis sulges teise korruse kõik laskeavad peale põhjapoolse. Torni kõrgus
kasvas taldmikult arvestades 24,2 meetrini. Et see oli tollal Tallinna kogukaim
linnatorn, nimetati seda lihtsalt Suureks torniks. Loewenschede III
kivikonstruktsioonid on alates neljandast korrusest hästi säilinud. Ruumi eenduvas
seinas on neli avarat püstküliku kujulist laskeava. Ruum on kaetud silindervõlviga,
mis kandis rasket veekindlat lage koos heiterelvade ja moonavarudega.
Loewenschede algne platvormikorruse põrand ei ole säilinud, on vaid jäljed sellest
torni viiendal korrusel. Tornikiivri ehitusaeg on teadmata, kuid 1738. aastal tehtud
joonistel on see juba olemas.[1]
Kui Loewenschede torn kaotas kaitsefunktsiooni, hakati seda 18. sajandi lõpul
elukorteriteks ehitama. Seetõttu lammutati 3 alumise korruse sisevooder
(Loewenschede III). 1842. aastal elas torni praegusel 2. ja 3.
korrusel tuletõrjemeister Barth. 1870. aastal kasutas heas seisukorras torni
annaabi.ee 
