Padise mõis
1254. aastal. Peale Dünamünde kloostri sundmüüki Saksa Ordule 1305. aastal asus
vennaskond 1310. aastal Padisele. Iseseisva Padise kloostri rajamise alguseks võib pidada
1317. aastat, kuigi ehitusluba saadi Taani kuningas Erik Menvedilt juba 1305. aastal.
Seejärel algasid kohe ka kloostri rajamistööd, kestes ligi poolteist sajandit. Klooster
kavandati tollal ligikaudu 30x30 meetri suuruse sisehooviga kompleksina, mille põhjakülje
hõlmas kirik koos selle aluste moonaladude ja keldrikabelina toimiva krüptiga. Lõuna- ja
idatiiba olid plaanitud munkade elu- ja majandusruumid. Sissepääs sisehoovi paigutati
läänetiiva keskossa. Enne nimetatud hoonekompleksi valmimist elasid mungad arvatavasti
ajutistes puithoonetes. 1343. aastaks jõuti ülalmainitud kloostriklausuurist valmis ehitada
tõenäoliseliselt esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest. Siis puhkes
Harjumaal suur talurahvaülestõus, mis on tuntuks saanud Jüriöö ülestõusu nime all