Eesti uusima aja ajalugu
tööpäev lühendati 10 tunnile, lubada töölistel valida töölisvanemaid.
Pärast jäi olukord linnades rahulikumaks.
Veebruaris 1905 algasid TÜ peahoone aulas suured revolutsioonilised miitingud. 4.02
otsustas ülikooli nõukogu protesteerida verisel pühap toimunu vastu. 6.02 otsustati
katkestada õppetöö kuni septembrini 1905.
Tervet Eestit hakkasid enam mõjutama mõisatööliste streigid. Jaanuari viimastel
päevadel algasid mõisates moonakute streigid. Kuni märtsi lõpuni toimus mõisates ca
120 ülesastumist. Mõnel pool tehti järeleandmisi, mõnes kohas mitte, mõnes üksikus
kohas jõuti ka üsna vägivaldsete tegudeni (nt Alatskivil peksti mõisavalitseja maja
segi, ja süütati mõisale kuuluvaid küüne).
Oluliseks päevaks revolutsiooni laienemise teel oli 18.02. Nikolai II kirjutas alla
manifestile, millega lubas kõigil riigiametnikel pöörduda reformiettepanekutega
valitsuse poole