Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
kunstiväärtusega detaile, näiteks barokseid ahje või maalitud talalagesid.
Välisviimistluseks on tavaliselt silmapaistavalt lai rõht- või püstlaudis, mis seina löödud
suurte käsitsi valmistatud sepanaeltega. Mõned kõige varasemad elamud võisid olla ka
laudiseta, kuid juba alates 18. sajandist hakati puitmaju meil linnades laudisega katma.
Tüübilt sarnaste vanabalti majadena on ehitatud ka köstrimaju, pastoraate, koole,
mõisahooneid ja vanemaid taluhäärbereid ning mõisate moonakatemaju väljaspool linnu.
Linnades olid seda tüüpi hooned algselt enamasti ühepereelamud, kuid hiljem on enamik
neist kohaldatud korterelamuteks. Vanimad sellised elamud pärinevad 17. sajandist,
enamik aga 18. sajandi II poolest ja 19. sajandi algusest (Joonis 1.5), väiksemates
linnades, näiteks Paides ja Rakveres on mantelkorstnaga maju ehitatud veel 1860.
aastatelgi. Sageli on selliste hoonete probleemiks n.ö. pinnasesse uppumine, hoone on
annaabi.ee 
