3. Molaalne kontsentratsioon (m, c(m) või cm) a lahustunud aine hulk moolides ühes kilogrammis lahustis. n c m = m lahusti 4. Moolimurd (X) lahustunud aine moolide arvu ja kogu lahuse (st. lahusti ja lahustunud aine) moolide arvu suhe. Kui seda suhet väljendada protsentides, saame mooliprotsendi. n X= nn lahusti B. Lahustumisprotsess ja lahuste omadused Lahustumisprotsessi võib vaadelda koosnevana kahest osast. Ühelt poolt toimub lahustumise käigus olemasolevate keemiliste sidemete lõhkumine. See protsess on endotermiline, vastav entalpiamuut H1 > 0. Teiselt poolt esineb vastastikune keemiline
Massiprotsent näitab seega lahustunud aine kogust massiühikutes 100-s lahuse massiühikus. 2. Molaarne kontsentratsioon (c või c M ) - lahustunud aine hulk moolides ühes kuupdetsimeetris lahuses. 3. Molaalne kontsentratsioon (m, c(m) või c m ) - lahustunud aine hulk moolides ühes kilogrammis lahustis. 4. Moolimurd (X) - lahustunud aine moolide arvu suhe kogu lahuse (st. lahusti ja lahustunud aine) moolide arvusse. Kui seda suhet väljendada protsentides, saame mooliprotsendi. Näide 1. 7,46 g KCl lahustati 67,14 g vees. Saadi lahus tihedusega = 1,063 g/cm 3 . Arvutage KCl massiprotsent, molaarsus, molaalsus ja moolimurd selles lahuses. Lahendus a) KCl massiprotsendi P arvutame seosest m(lah. aine) m(lah. aine) P= 100% = 100% . m(lahus) m(lah. aine) + m(lahusti) 7,46 g P= 100% = 10,0%
annaabi.ee 
