"moodustustabel" - 1 õppematerjal

Hääldus ja hääldusteadused

rd). 3) Imihäälikud ehk injektiivid (lad in+iecto `sisse imema'), vahel ka implosiivideks kutsutud, sünnivad kõrisulu abiga, kui samaaegse eespoolse sulu avab alarõhk suuõõnes (keel on liikunud alla või taha). 4) Ejektiivid ehk suruhäälikud, vastupidi, eeldavad samade tingimuste puhul hoogsat keeleliikumist ülespoole (õhutõkke eemaldab ülerõhk suuõõnes). Mõlemaid viimati nimetatud häälikurühmi kohtab Aafrika keeltes. Konsonantide moodustustabel detailsemal kujul (hääldusnäidetega ­ kahjuks on osa neist üsna kunstlikud!) ­ vt P. Ladefoged: http://www.phonetics.ucla.edu/course/chapter1/chapter1.html 3.1.3. Universaalsed moodustusalused ­ kas ka kattuvad häälikud? Eri keeltes võivad lähedase hääldusmuljega häälikud moodustuda erineval viisil (nt v, j on vene ja rootsi keeles frikatiivid, eesti keeles poolvokaalid; h ­ sloveenis frikatiiv, eestis vokaali helitu moodustusfaas; palatalisatsioon