"Tähendusest ja osutusest" Gottlob Frege - kokkuvõte
teisega, millel on sama tõeväärtus:
- kõrvallause ei osuta tõeväärtusele, kuna väljendab ainult osa mõttest
- sõnade kaudse osutuse puhul
- kui lause osa vihjab määramatult ja ei ole pärisnimi
- kõrvallause osutab küll tõeväärtusele, aga ei piirdu sellega, kuna tähenduses sisaldub peale ühe mõtte
veel osa mõnest teisest
- võib olla nii tavalise kui kaudse osutusega, kõrvallause osa tähendus võib samaaegselt olla mõne teise
mõtte osa, mis moodustustab koos kõrvallauses otseselt väljendatud mõttega pea- ja kõrvallause
kogutähenduse.
Järelikult juhtumid, kus kõrvallauset teisega asendada ei saa, ei lükka ümber seda, et tõeväärtus on lause
osutuseks (mille tähenduseks on mõte).
Kui a=a ja a=b on tunnetusväärtuselt erinevad, siis sellepärast, et tunnetusväärtuse jaoks ei ole lause
tähendus (temas väljendatud mõte) vähem oluline kui tema osutus (tõeväärtus). Kui a=b, siis b osutus on