Eesti kirjakeele sõnavara eksam
kohandatud keele hääldussüsteemi ja häälikulise struktuuriga. Keelekasutajad ei taju neid sõnu enam
võõrastena, neil puuduvad võõrsõna tunnused (struktuurivõõrused), nt kool, kahvel, kapsas, sink, suhe, tehas.
Internatsionalismideks nimetatakse sõnu, mille denotaat kuulub algselt väljapoole mingi rahvuskeele
kogemusvaldkonnast. Nende sõnade keeldetulek on rahvusvahelise kultuurivahetuse tulemus, nt viski, sigar,
kaaviar, dollar, baar jt. Need jagunevad laenatud moodustusstruktuurideks, st eesti sõnadeks, mis on
moodustatud võõra eeskuju järgi, nt isamaa (sks Vaterland), eeskuju (Vorbild), seebiooper (soap-opera) ja
tähenduslaenudeks, kus omasõna saab võõra eeskuju kohaselt juurde uue tähenduse. Nt rohelised, täht,
väljakutse, areng(ud), täna `praegusel ajal', võrgustik.
17. Semantilised seosed sõnade vahel. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed.
Keele hetkeolukorras põhineb kõik seostel(F
annaabi.ee 
