Sidusa kõne arendamine SKAP lapsel
pane lusikas kapile. Sageli ei suutnud laps nimetada eset, kuid osutas sellele, kui kuulis
vastavat sõna. Seega sõna oli lapse passiivses sõnavaras olemas, kõne mõistmine oli
ekspressiivsest kõnest oluliselt parem. Üksikhäälikutena olid olemas kõik häälikud (välja
arvatud R), kuid sõna järelekordamisel või nimetamisel moondus sõna häälikstruktuur.
Laps otsis õiget hääldusasendit, ilmnesid raskused sõna järele kordamisel. Hääldusasendi
otsimine, moodustuskohalt lähedaste häälikute segistamine seondub motoorse aferentse
alaaliaga (diagnoositud Laural 4 aasta vanuses). Motoorse aferentse alaalia puhul on esikohal
oraalne apraksia kinesteetilise analüüsi puudulikkuse tõttu. Motoorse eferentse alaalia puhul
kannatab kõne dünaamika. Raskusi tekitab sõna sujuv hääldamine, üleminek ühelt silbilt
teisele. Raskused sõna järelekordamisel võivad viidata ka sellele, et lapse verbaalne