Häälikud
poolvokaal j
Peale selle jagunevad eesti keele konsonandid helituteks ja helilisteks. Helitud
konsonandid on sulghäälikud /k, p, t/ ning helitud hõõrdhäälikud /s, s´, f, s, h/. Eesti
keele helilised konsonandid on ninahäälikud /m, n, n´/, külghäälikud /l, l´/, värihäälik
/r/, poolvokaal /j/ ja heliline hõõrdhäälik /v/. Eesti keeles puudub helilisuse vastandus, st
vastandus, mille korral ühesuguse moodustusviisi ja moodustuskohaga konsonandid
vastanduksid teineteisele kui helitu ja heliline. Seetõttu pole meil ka helilisi klusiile.
Tähemärgid g, b, d, mis paljudes keeltes märgivad helilisi klusiile, tähistavad eesti
õigekirjas foneemide /k, p, t/ lühikesi häälikvariante helilises ümbruses (vt O 11). Ka
tähed z ja z ei tähista helilisi foneeme, vaid helitute foneemide /s/ ja /s/ variante.
Konsonantühendid. Sõna piires üksteisele vahetult järgnevaid konsonante
annaabi.ee 
