"moodustusfaas" - 1 õppematerjal

Hääldus ja hääldusteadused

Konsonantide moodustustabel detailsemal kujul (hääldusnäidetega ­ kahjuks on osa neist üsna kunstlikud!) ­ vt P. Ladefoged: http://www.phonetics.ucla.edu/course/chapter1/chapter1.html 3.1.3. Universaalsed moodustusalused ­ kas ka kattuvad häälikud? Eri keeltes võivad lähedase hääldusmuljega häälikud moodustuda erineval viisil (nt v, j on vene ja rootsi keeles frikatiivid, eesti keeles poolvokaalid; h ­ sloveenis frikatiiv, eestis vokaali helitu moodustusfaas; palatalisatsioon meil erineb palataalidest prantsuse, itaalia või läti keeles jne.) Ka moodustuskoha poolest võivad analoogilised konsonandid eri keeltes omavahel erineda. Nii on siinses tabelis dentaalid ja alveolaarid toodud ühtses lahtris, üksnes sümboli asukoht ees- või tagapool viitab erinevale moodustuskohale (kas hammaste või hambavalli vastas, vrd ingl / ­ s/z, vn ­ , samuti eesti n võrrelduna eesti t-ga ­ vene seevastu on tüüpiline dentaal). Samas on