Keeleteaduse alused 1. osa
grammatiliselt kokku ühte vormi.
Eesti keel: nii aglutineeriv kui ka fusiivne. Nt kirja-stma-ma-tu-te-le-gi. Aga samas jõgi, jõe, jõge, jõkke, jõge-
de-le-gi, jõe-le-gi. Enamasti paljud maailma keeled ebapuhtad.
Polüstünteetilised keeled: liidavad kokku palju erinevaid sõnu ja tüve, ka tegusõnu. Nt kwakiutli
keel(Vancouveri saarelt), ka eskimo ja grööni keeled põhjapool. Sarnane eestikeele liitsõna moodustusele, aga
veel samm kõrgemal sellest.
3) Areaalne liigitus keeleliidud, Nt Balkani keeleliit(kreeka, albaania, rumeenia,
bulgaaria, serbia, horvaadi, ungari jm) keelkond on sama, aga keelerühm erinev.
Liigitus sele järgi, kus mingit keelt räägitakse.
4) Sotsiolingvistiline liigitus lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas.
annaabi.ee 
