Kõnetegevuse psühholoogia konspekt
Elemendid (morfeemid), millest terviksõnad koosnevad, on püsivad, sõnavormid aga
valdavalt ajutised. Neid saab alati uuesti moodustada, kuid selleks peavad mälus olema
vastavad reeglid (mallid). Arvatakse, et mälus on ka tuletusreeglid ja ainult osaliselt valmis
tuletised. Sõltuvalt kommunikatsiooniprotsessi vajadustest moodustatakse nende reeglite
alusel sõnad või leitakse sobiv terviksõna. Sõnamoodustus ehk derivatsioon on uute sõnade
moodustamine keeles olemasolevate moodustusejementide baasil. Eesti keelele on omased
eelkõige kaks sõnamoodustus viisi — järelliiteline sõnatuletus ja sõnade liitmine. Sõnade
liitmise ja tuletamise puhul on tegemist lingvistikavaldkonnaga, mida võib vaadelda ka kui
süntaksi, morfoloogia ja leksika piiriala. Eakohase arengu puhul omandab laps
sõnaloomeoskuse märkamatult, võimalik on vaid arengut kiirendada ja teadlikustada
Sõnatuletuse omandamine on aastaid kestev protsess, mis läbib A. Šahnarovitši ja N. Jurjeva