3) Mis vahe on häälduses märksõnadel kann (mänguasi; lill) ja kann (joogi- või vedelikunõu)? (2 p) 2 p Vastus: I) kan'n <20:kanni, .kanni> II) kann <20:kannu, .kannu> Esimesel juhul on tegemist märksõnaga, kus esineb palataliseeritus, teise puhul mitte. Seega hääldatakse esimeses märksõnas n palataliseeritult ehk nõnda hääldatult, et põhilisele häälduskohale lisandub häälduskoht kõvasuulael (palataalse hääliku puhul selle moodustusala laieneb) ning konsonant saab pehmema, nagu i - lisandiga kõla. 4) Mitmendal silbil on järgmiste märksõnade pearõhk? (4 p) 4 p kanister, merluska, provintslane, sakslanna Vastused: ka.nister <9:-.nistri, -.nistrit> - Pearõhk 2. silbil merlu´ska <7> pearõhk 2. silbil pro.vin'tslane <12 ja 13:-lase> pearõhk 2. silbil .sakslanna <7>, saksla´nna <7> perõhk kas 1. või 2. silbil 5) Kirjutage kokku, kus vaja. Märkige ära ka juhud, kus on võimalik kahesugune kirjutusviis.
Häälikute nii- või teistsugused tämbriomadused sünnivad kõlaruumides ehk resonaatorites nendeks on 3 tähtsat õõnt: neeluõõs,suuõõs ja ninaõõs (vastavad häälikud kannavad nimetusi farüngaalid, oraalid, nasaalid). Häälepilu asendi pideva muutumise tulemusel sünnib üks tähtsamaid eristusi kõnes: vahelduvad helilised ja helitud häälikud. Häälikutest on vokaalid harilikult helilised.Konsonantide hulgas esineb nii helilisi kui ka helituid. Häälikute peamine moodustusala on kõrist ülal-pool ja kannab nimetust kõnetrakt. Ladinakeelne sõna huulte kohta labia on andnud rahvusvahelise termini huulhäälikute ehk labiaalide märkimiseks. Häälikut saatev huulteümardus kannab nimetustlabialisatsioon. Samamoodi on tuletatud järmised mõisted: pehmendus ehk palatalisatsioon (lad palatum 'kõvasuulagi'); hääliku ninakõla ehk nasalisatsioon (lad nasus, cavum nasi 'nina, ninaõõs'), pehmesuulae mõju häälikule ehk velarisatsioon (lad velum 'pehmesuulagi').
annaabi.ee 
