Hääldus ja hääldusteadused
uusi erivärvilisi helmeid või neid seal omavahel vahetada. Säärane lähenemine näib loogiline. Kuna
kõnefraas kulgeb ajas, peavad selle tähenduslikult olulised koostisosad üksteisele järgnema (näib
võimatu kujutledagi, kuidas hääldada kaht või enamat häälikut samaaegselt).
Tegelikult on kõnefraas sidus (pidev): häälikud selles on "kleepunud" ning päriselt toimubki osa
hääldusliigutusi juba eelneva või alles järgneva hääliku moodustusajal (tehakse n-ö ette või
tagantjärele). Fonoloogia terminites ütleme selle kohta: järjestikuste foneemide distinktiivtunnused
avalduvad ülekattega. Mulje piiritletud eriaegsusest on niisiis petlik kui kõnevoolust meie
teadvuseni jõuab üks või teine "häälik", sünnib see suuresti tänu aju kõnekeskuses toimivale
analüsaatorile. Märkimaks objektiivset andmekogumit, mille kaudu kõnevoolust püütakse (kas