Metallide korrosioon
jäälinnu suled" või "roheline nagu meloni koor". Paatina moodustumine on
keerukas ja pikaajaline. Algul tekib küll juba paari päevaga vase pinnale puankas
vask(I)oksiidi sisaldav kelme, millesse difundeeruvad seestpoolt vase aatomid ja
mis reageerimisel õhuhapnikuga pakseneb. See oksiid reageerib väga aeglaselt
õhus sisalduva vääveldioksiidi, süsinikdioksiidi jt gaaside ning veeauruga, mille
tagajärjel moodustuvad keeruka koostisega ühendid. Paatina värvus sõltub tema
vanusest ja moodustumistingimustest. Nn noor paatina on kuldpruuni või pruunika
värvusega, millel on punakas või violetne varjund. Vananemisel on värvus algul
tumeneb ja muutub siis mitmesuguste varjunitega malahhiitroheliseks või
sinakaks. Looduslik paatina kaitseb metalli hästi välismõjude eest. Seepärast
öeldaksegi, et paatina muudab pronksi igaveseks.
Raud roostetab, vask ja pronks tumenevad või kattuvad roheka paatinakihiga, hõbe
muutub mustaks ja alumiinium tuhmub. Kõik need on korrosiooninähtused, mis