Nad ei põhjusta ise keemilist ega bioloogilist kahjustust, kuid liikumisel absorbeerivas aines annavad nad ära energiat, tekitades kiireid laetud osakesi. See, kuidas röntgenikiirgus neeldub, sõltub kiirgusvoo footonite energiast ja absorbeeriva materjali keemilisest koostisest. Neeldumine võib toimuda koherentse hajumisena, Comptoni hajumise e inkoherentse hajumisena, fotoelektrilise neeldumisena või paari moodustumisena. Radiodiagnostika ja –teraapia seisukohast on olulisemad Comptoni hajumine ja fotoelektriline neeldumine. Suurte energiate puhul, näiteks 60-Co või radioteraapiaks kasutatavatest kiirenditest saadav, on kiirguse neeldumisel domineeruv Comptoni protsess. Comptoni protsessi käigus toimub interaktsioon footoni ja nn vaba elektroni või aatomi väliskihi elektroni vahel, mille energia on tühine võrreldes footoni energiaga.
30). Vaatamata sellele, et hübridatsioonil on 23 vaja lisaenergiat 2s elektroni üleminekuks 2p olekusse, on hübridatsioon tervikune süsteemi energiat vähendav protsess, sest see energiakulu on väiksem energiast, mis vabaneb järgneva sp3 sideme moodustumise protsessis. Joonisel 2.31 on kujutatud kovalentse sideme tekke metaanis (CH 4 ). Joonisel 2.32 on sama protsess esitatud 4 sp3 orbitaali moodustumisena, kus 4 ekvivalentset 4 sp3 orbitaali on suunatud sümmeetriliselt tetraheedri nurkadesse. Orbitaalide vaheline nurk on 109,5°. Vaatamata sellele, et kovalentne side metaani molekulis on tugev, on side üksikute molekulide vahel väga nõrk, mis viib lõpptulemusena metaani väga madalale sulamistäpile. Joonistelt 2.33 ja 2.34 ilmneb, et süsivesinike stabiilsus ja sulamistäpp suurenevad nende molekulaarmassi suurenemisega. Mitmekordne side (joonis 2.34)
annaabi.ee 
