Atmosfääri põhilised koostiseelemendid heelium(25%) ja vesinik(70%) Pilvedes palju metaani ja ammoniaaki Pinnal asub Suur Punane Laik Suur Punane Laik Ovaalne Muutliku suurusega Pöörlev Jupiter Aastaaegu pole Aasta pikkus 11,9 maa aastat (100 000 Jupiteri ööpäeva) Pöörlemisperiood ekvaatoril 9 h 50 min keskmistel laiustel 9 h 55 min Jupiteri rõngas Ekvaatori kohalt ümbritseb rõngas Raadius 55 000 km Paksus 6000 km Tegemist moodustumata jäänud kuuga Jupiteri rõngas Rõngas koosneb tumedatest osakestest Pindheledus üle 10000 korra väiksem kui Saturni rõngastel, seetõttu raske märgata. Jupiteri kaaslased 63 kaaslast Neli tähtsamat kuud: Io Europa Ganymedes Kallisto Tiirlevad ringjoonelistel orbiitidel Ülejäänud 59 on kaljurahnud ja juhuseikult külgetõmbejõu piirkonda sattunud
traditsioonilises hiina meditsiinis. Pärlipulbrit lisatakse nahakreemidele, mis on hiinlannade seas väga nõutud kaup, kuna nad peavad naha kahvatust üheks tõelise ilu tunnuseks. Jaapani teadlaste poolt väljatöötatud pärli kasvatusprotsess algab sellega, et ettevaatlikult avatakse austrikarp ja tehakse tema pehmesse koesse väljalõige. Üheaegselt võetakse sama liigi austrilt väike pehmekoe tükike, et see pärast siduda veel moodustumata pärli tuumaga. Kunstlikult eemaldatud koe rakud hakkavad tuuma ümber moodustama kotikest, mis välja arenedes katab pärli pärlmutterkihiga.
Seetõttu on neid Maalt väga raske märgata, kuid koheselt peale avastamist õnnestus Jupiteri rõngaid ka maapealsest Mauna Kea observatooriumist pildistada. Peegeldumisomaduste põhjal oletatakse, et Jupiteri rõnga koostis langeb kokku Amaltheia koostisega, ehkki kummagi keemiliste elementide sisaldus pole teada. Rõngas koosneb osakestest läbimõõduga mõnest mikromeetrist mõnede meetriteni. Nähtavasti on tegemist moodustumata jäänud kuuga, mis kaaslaseks saamise korral oleks olnud kaks korda suurem Amaltheiast. MAGNETOSFÄÄR Jupiteril on hiiglasuur magnetväli, 20 korda tugevam kui Maa oma. Tema magnetosfäär ulatub rohkem kui 650 miljoni km kaugusel // Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Jupiteri kuud asetsevad seetõttu tema magnetosfääris, fakt, mis võib osaliselt seletada mõningast aktiivsust Io'l. ORBIIT JA PÖÖRLEMINE
Eks seetõttu olnudki neid Maalt väga raske avastada. Üsna varsti õnnestus Jupiteri rõngaid pildistada ka maapealsest Mauna Kea observatooriumist. Peegeldumisomaduste põhjal oletatakse, et Jupiteri rõnga koostis langeb kokku Amaltheia koostisega, ehkki kummagi keemiliste elementide sisaldus pole teada. Rõngas koosneb osakestest läbimõõduga mõnest mikromeetrist mõnede meetriteni. Nähtavasti on tegemist moodustumata jäänud kuuga, mis kaaslaseks saamise korral oleks olnud kaks korda suurem Amaltheiast. Jupiteri süsteem Jupiteri süsteem on täiesti võrreldav päikesesüsteemiga. Ümber peajumala hiigelkera tiirleb 4 planeediväärset kaaslast, 12 pisemat kuud ning rõngas. Andmed Jupiteri kuude kohta on toodud tabelis. Kuud on ritta pandud keskmise kauguse järgi Jupiteri keskpunktist. Esimeses tabeli veerus olev rooma number tähistab vastava kuu avastamise järjekorranumbrit
pindheledus on üle kümne tuhande korra väiksem kui kuulsatel Saturni rõngastel. Seetõttu on neid Maalt väga raske märgata, kuid koheselt peale avastamist õnnestus Jupiteri rõngaid ka maapealsest Mauna Kea observatooriumist pildistada. Rõngas koosneb osakestest läbimõõduga mõnest mikromeetrist mõnede meetriteni. Peegeldumisomaduste põhjal oletatakse, et Jupiteri rõnga koostis langeb kokku Amaltheia koostisega. Nähtavasti on tegemist moodustumata jäänud kuuga: kriitiline piir, nn. Roche'i piir on 2,4 planeedi raadiust. Sellest piirist seespool kaaslased tekkida ei saa. 2 JUPITERI SÜSTEEM Jupiteri süsteem on täiesti võrreldav päikesesüsteemiga. Ümber peajumala hiigelkera tiirleb 4 planeediväärset kaaslast, 12 pisemat kuud ning rõngas. Jupiteri kuud saab jagada neljaks grupiks. Esimesed kaks gruppi -- neli sisemist pisikuud ja Galilei kuud -- tiirlevad planeedi ekvaatori tasandil peaaegu ringikujulistel orbiitidel
toitmine. Juureümbrisel on kinnitumisfunktsioon ja osaleb hamba toitmisel. Madalakroonilised hambad – Neil on emailiga kaetud madal kroon, avar õõs ja hästiarenenud juur. Sageli nimetatakse ka juurtega hammasteks. Kasvavad kiiresti ja juur moodustub varakult. Katab email. Kõrgekroonilised hambad – Neil on kõrge igemest väljaulatuv osa. Samas puudub neil kael, kuid nad võivad terve elu vältel kasvada pikkusesse. Väikesed juured tekivad hilja või jäävadki moodustumata. Neid kutsutakse ka juurteta hammasteks. Nad on pruunikad, sest neid katab tsement. Asendi, ehituse ja funktsiooni alusel eristatakse lõikehambad, kihvhambad, eespurihambad, purihambad. Lõikehammaste ülesandeks on toidu haaramine, sellest kinnihoidmine, toidu tükeldamine. Kihvhambaid kasutab loom enesekaitseks ja ründamiseks. Asetsevad lõikehammastest tagapool. Eespurihammaste ja purihammaste ülesandeks on toidu peenestmaine
annaabi.ee 
