Hobusekasvatuse loengud
10 % olid riigimõisad, ehk kroonumõisad.
Kirikutele oli 2,3% ja pankadele 2,7% ja seisulikele asutustele 2,2%. Linnadele kuulus ka u. 2%. Paljudel
oli mitu mõisa.
Talud 1917. Talude käes oli nii rendi- kui ostutaludena 55,3% eesti territooriumist. 51640 talu oli ja 34,1
ha oli keskmine maa suurus. Maa elanikke oli 1916 aastal 846 000 ja alla poole omasid maad, ülejäänud
olid rentnikud või sulased.
1919 kirjutati Eesti Maaseadus võeti ära mõisaid 52%. Moodusti 32 000 asundustalu ja neil oli põldu 10
ha(kahe hobuse talu) ja 4-6 ha heinamaad. Metsa ei antud. Kuid ehituseks anti materjali. Hobuseid oli
sellises talus 2. Sest hobune suudab harida 5-6 ha. 2 suunda: Hobuste üldarvu suurendamine ja Tori
hobuse lõplik aretamine(sest oli 2 hobuse talu ja oli vaja universaalset hobust)
1927. aastal oli 230 000 hobust, mis oli maksimum üldse. 1939 aastal oli 218 000 hobust. Lõplikult
kujundati välja universaalne Tori tõug