Ilvesed söövad kõike mis liigub ja millest Ta on kõrgete jalgade ja ümara peaga ning jõud üle käib, eriti jäneseid ja metskitsi. kõrvade otsas on tal musta otsaga karvatuttid. Ilvese ainsaks looduslikuks vaenlaseks on Käppadel sissetõmmatavad küünised. Hunt. Ilvese liha sobib süüa inimestelgi. Ilves kaalub kuni 25kg. Karvastik tihe ja Ilves koduloomi ei murra, v.a kodukassid moodustb näol omapärase põskhabeme. Ilvese värvus punakaspruunist hele hallini. Elupaik ja sigimine Midagi huvitavat Ilvesed elavad okaspuupadrikutes ja Kui ilvesepere metsas liigub, astuvad tihedates segametsades. Nad ronivad tagumised loomad täpselt eelkäija osavalt puudel, aga saaki ründavad maa- jälgedesse. Eestis on ilveseid tuhande pinnal
õhku,mis aga juhib halvasti soojust.Märjas lumes leidub teataval hulgal vett vedelas agragaatolekus.Veesisaldus:Antud ruumalas leiduva vedela vee massi suhet samas ruumalas oleva lume massisse nim.lume niiskuseks.Kuiva lume erisoojus võrdub jää erisoojusega -0,5 cal/g;ruumerisoojus on aga tunduvalt väiksem ja oleneb lume tihedusest.Mida suurem on õhu niiskus,seda suurem on tema erisoojus.Lume(jää) sulamissoojus on 80cal/g.Lumel on eriti suur kiirgamisvõime,mis moodustb 99,5% absoluutselt musta keha kiirgamisvõimest. See on tingitud lume kristallilisest ehitusest. Lumikatte sulamine: sulam.põhjused: soojad õhuvoolad, päikesekiirgus, vihmad, soojad mäetuuled e föönid.Lumikatte mõõtmine: määratakse: lum.paksus, tihedus, nähtava ümbruse lumega kaetuse aste, lumikatte ladestuse iseloom, lume ja lume all oleva maapinna iseloom.Lumikatte kujunemine ja muutumine:Kõige varasem lumikatte ilmumine oktoobri esimeses pooles
0,nii et tuul puhub piki Mäe ja orutuuled: Kui üle mäestiku ei liigu 80cal/g.Lumel on eriti suur ptakse neid kodeeringute ssteeme hoida isobaari.Sellist tuult nim.gradienttuuleks.Ta ulatuslikumaid õhuvoole, siis võib seal kiirgamisvõime,mis moodustb 99,5% vimalikult muutumatutena, kuid aegajalt on on kas sirg või kõverjooneline ühtlane vastavalt mäestiku iseloomule esineda
annaabi.ee 
