"Eesti esiaeg" - arutlus
150000. Asustamata jäid vaid soisem edelaosa, mererannik ja mõned saared. Inimesed
elasid suitsutubades, need paiknesid lähestikku ja moodustasid külasid. Oli
väljakujunenud 3 küla tüüpi :
· Sumbkülad(talud paiknesid keset põldu tihedalt)
· Ridakülad(talud paiknesid ridastikku, midagi taolist võis näha juba ka nooremal
kiviajal, mil hooned paiknesid veekogude ääres ridastikku)
· Hajakülad(talud paiknesid üksteisest kaugemal)
Külad moodustasd kihelkondi(tol ajal oli Eesti 45 kihelkonda), mis omakorda
moodustasid maakondi(tol ajal oli Eestis 8 maakonda). Maakondade järgi nimetati ka seal
elavaid inimesi: nt. Ugandlased, sakalased jne. Ühiskond oli küllal diferentseeritud ja
leidis aset suur varanduslik ebavõrdsus, rikasste suurmaaomanike seast valiti vanemad.
Inimesed olid kohustatud tasuma andamit ja külad olid jaotatud maksustamisüksustesse
ehk vakustesse. Iga 2-3 vakusa eest kandis hoolt üks ülik.
annaabi.ee 
